Kasvuhoonete projekteerimine ja ehitamine

Klaaskasvuhoone on kasvuhoonetööstuses arenenud kasvuhoone ja selle ehitusstandardid on väga ranged. Klaaskasvuhoone ehitamisel tuleb arvestada kasvuhoone otstarvet ja suurust. Üldjuhul tuleb klaaskasvuhoonete ehituskvaliteedi tagamiseks kehtestada range ehitusindeksi kontrollisüsteem juba kasvuhoonete ehitamise algfaasis. Kasutatavad materjalid ja ehitusskeemid peavad vastama standarditele ning vaatama, millised on klaaskasvuhoone ehitusstandardi nõuded.

Enne põhiprojekti tuleks hoolikalt analüüsida ehitusplatsi geoloogilisi andmeid, üks on objekti geoloogilise uuringu aruanne (oluliste suuremahuliste kasvuhooneprojektide puhul); teine ​​on ehitusplatsi test (üldprojektide puhul); kolmas põhineb kogemustel ja võrdlusgeoloogial lähiprojektide jaoks (väikeprojektide puhul). Vundamendi projekteerimisel peaks see lisaks tugevusnõuete täitmisele olema ka piisava stabiilsusega ja ebaühtlase vajumise vastu ning sammastevahelise toega ühendatud vundamendil peaks olema ka piisav horisontaalne jõuülekanne ja ruumiline stabiilsus.

Kasvuhoone alumine pind peaks asuma külmunud mullakihi all ning küttekasvuhoone võib vastavalt kliima- ja pinnasetingimustele arvestada kütte mõju vundamendi külmumissügavusele. Üldjuhul peaks vundamendi põhi olema välispinnast rohkem kui {{0}},5 meetrit allpool ning vundamendi ülemise pinna ja välispinna vaheline kaugus peaks olema suurem kui {{4} },1 meetrit, et vältida vundamendi kokkupuudet ja ebasoodsat mõju harimisele. Välja arvatud erinõuded, peaks kasvuhoone vundamendi pealispinna ja sisepinna vaheline kaugus olema suurem kui 0,4 meetrit. Kasvuhoone teraskonstruktsiooniga ühendatud manustatud osad asetsevad kõik vundamendi ülaosas ning vundamendi kujunduse oluline osa on ka manustatud osade disain.

【Klaaskasvuhoonete ehitusnõuded】

1. Maastiku asukoha valik

Klaaskasvuhooned valitakse üldiselt avatud maastikul ja koht on tasane, ilma liigsete kõikumisteta. Pargis ja oru tuulutusavades on keelatud valida madalaid kohti. Asukoht on geoloogiliselt stabiilne ja rohkete põhjaveeallikatega.

2. Kasvuhoone orientatsiooni kujundus

Klaaskasvuhooned valivad orientatsiooni valimisel üldjuhul ristküliku. Üheks põhjuseks on see, et kasvuhoone jahutussüsteem kasutab jahutamiseks üldjuhul ventilaatori veekardinat. Ventilaatori veekardin tõmbab alarõhu tekitamiseks õhku väljast ja välisõhk siseneb kasvuhoonesse pärast vesikardina poolt jahutamist, et saavutada jahutusefekt, kuid ventilaatori efektiivne õhu väljatõmbekaugus on 60 meetrit, kasvuhoone ühesuunaline väljatõmbekaugus on üle 60 meetri.

Teine põhjus on see, et põhjaregiooni klaaskasvuhoones tuleb arvestada ka kasvuhoone drenaaži ja lumetõrjega. Kui küna on lahe suunas liiga pikk, on see drenaažile ja lumetõrjele halb.

3. Kasvuhoone suuruse kujundus

Klaaskasvuhoone laius on ida- ja läänesamba vaheline kaugus ning standardmõõt on 12 meetrit, 9,6 meetrit ja 8 meetrit. Suunake kahe põhjasamba vaheline kaugus. Standardsuurus on 8 meetrit ja 4 meetrit ning vahemik ja intervalli suurus valitakse vastavalt tegelikule istutusvajadusele ja omaniku kasvuhoone asukohale.

Vastavalt erinevatele objektidele, erinevale kliimale, erinevatele materjalidele on väga oluline läbi viia detailplaneering nii kvaliteedi kui ka asukoha osas. Ei saa pimesi rahuldada klientide vajadusi ilma tegelikku olukorda arvestamata ja kaotada ehituse vundament